
Kirjutas siin mõningatest võimalustest, kuidas ilma rahata elada ja reisida. Nende võimaluste kasutamine ei tähenda , et peaks
dumpster dive´ima või teeääres konutades hääletada.
ole lihtsalt rahasäästmise eesmärgil vaid ka jätkusuutliku elustiili juurde kuuluv osa. Saksamaal ning ka teistes saksakeelt kõnelevates maades (Šveitsis, Austrias) on palju huvitavaid projekte, mis on ka mujale Euroopasse laienemas. Ja selleks ei pea alati
Ning ühe saksa vanadaami visioon rahavabast maailmast.
Rahavaba elu – äärmuslik ettevõtmine või tulevikuvisioon?
BlaBla Car on kasutusel kogu Euroopas ning on väga populaarne. Lehele saab end lihtsalt kasutajaks registreerida ning autojagamise või reisisoovi kuulutuse üles riputada või ise võimalike küüdipakkujatele kirjutada. Sakslased saavad üldiselt inglise keelest ka aru. Veebisait genereerib automaatselt hinda, mida küüdiotsijatele pakub. Berliinist Frankfurti saab umbes 20-30 euroga. See on hea võimalus kiiresti transport leida ning siin ei ole eriti vahet, kas planeerid reisi pikalt ette või kontakteerud paar tundi enne sõitu.
FlixBus on odav ning mugav viis läbi Saksamaa ning ka mujale Euroopasse reisida. Piletihinnad algavad 5 eurost ning Berliinist Frankfurti võib varakult planeerides reisida isegi 19 euro eest. Bussis on internet ning jalgadele on mõnusalt palju ruumi ning buss peatub umbes 3-4 tunni tagant mõnes kiirtee söögikohas umbes pooleks tunniks.
CouchSurfing ja
Bewelcome on kaks saiti, kust on võimalik öömaja leida, kohalike juures. On hea kui planeerid oma külastust ette, sest siis on suurem võimalus magamiskoht leida. Personaalse ning inimeses huvi äratava ning tema huvide märkamine ning nende mainimine kirjas on parem kui lihtsalt lühike soov niisama tasuta öömaja saada. Selleks võib ju minna ka mõnda hostelisse. Need kommuunid on siiski selleks , et inimestega kohtuda ning koos aega veete, isegi siis kui see vahest kujuneb lihtsalt põgusaks teejoomiseks. Suurlinnades võib olla natukene keerulisem kedagi leida, kuna nii paljud soovivad seal viibida ning väiksemates külades logvad inimesed lihtsalt harven oma kontole ning ei näe su kirju. Aga võimalus jääb alati. :)
Foodsharing on 2012 aastal asutatud organisatsoon, mille eesmärgiks on vähendada toiduraiskamist ning panna inimesi oma tarbimisharjumuste peale. Alates 2013.a kevadest töötab sel eesmärgil üle 10 000 vabatahtliku, Viimas aasta jooksul on organisatsiooni tegevus laienenud ka Šveitsi ja Austriasse.
Raphael Fellmer, kes on liikumise üheks asutajaks, elab juba 5 aastat ilma rahata. Siin on 30 minutiline
dokumentaalfilm Raphael Fellmerist ja rahavabast elamisest.
Paljud poed annavad annetavad toidu mõnele organsatsioonile, kes tegelevad puudusesolevate perede ning kodututega, näteks
Tafel, kuid lisaks sellele jääb neil ikkagi väga palju söögikõlbliku toitu, mis lihtsalt prügimäele läheks, üle.
Suuremates linnades on olemas ka külmikud, kuhu "päästetud toit" poodidest, pagariäridest ning ka restoranidest viiakse. Foodsharingu veebilehel tuleb end kasutajaks registreerida ning lihtsalt toidukorvide pakkujatele kiri saata (Essenkorb anfrage). Veebilehel on olemas ka kaart, kust näeb hästi toidupakkujate ning ka külmikute asukohti. Samuti on olemas eraldi Facebook´i grupid, millega liitudes on ka võimalik toidukuulutusi näha ning endal üle jäävat toitu pakkuda. Tavaliselt tuleb postitatud pildi alla kirjutada "Interesse", kuna lihtsalt kirja saates ei pruugi see kohe postikasti jõuda. Isegi kui sa saksa keelt ei oska, saab guugel-tõlget kasutades põhilisest infost ikka aru. :)
Mundraub on lehekülg, mille
kaardi peale on kantud avalikus ruumis või metsas kasvavate vilja-ja pähklipuude ning maitsetaimede asukohad. Olen selle lehekülje abil leidnud metsast karulaugu korjamise koha ning mitmeid läheduses kasvavaid viljapuid, mille olemasolust mul varem aimugi polnud.
Asjade vahamise kapid (
Tauschbox) ja avalikud raamatukapid (
offener Bücherschrank) on linnapiirkondades üsna levinud. Berliinis ja paaris teises suurlinnas on ka asjade vahetamise pood (Tauschladen, Umsonstladen). Siin on üks inglisekeelne
artikkel Berliini jagamis-majandusest.